Eellugu
Ausamba taastamise ideega tuli välja Peep Kärp, hilisem Rakvere „Memento“ eestvedajaid, juba 28. juulil 1988.
Järgmise aasta augustis kutsus linnapea Tiit Kullerkupp kokku muuseumi, Rahvarinde, Muinsuskaitse Seltsi ja „Memento“ esindajad, et arutada ausamba taastamise küsimust. Otsustati, et kõigepealt tuleks mälestusmärgi asukoht tähistada kivi või plaadiga, teiseks taastada samba alus selle esialgsel kujul, kolmandaks – püstitada uus ausammas. „Memento“
Mälestuskivi
Rakvere Ühingu ja Lääne-Virumaa ühisüritusena asetati ausamba endisesse asukohta mälestuskivi tekstiga: SIIN ASUS / 1925-1940 / VABADUSSÕJAS / LANGENUTE / MÄLESTUSSAMMAS“. Mälestuskivi avati 24. veebruaril 1990. Avasõnad lausus ja pühitses EELK Viru-Jaagupi kirikuõpetaja Madis Oviir. Kõnelesid Rahvarinde juht Edgar Savisaar, maavanem Lembit Kaljuvee ja maakonna volikogu esimehe asetäitja Jüri Peinar.
Pärast seda vaieldi pikalt ajakirjanduses, kas taastada A. Adamsoni skulptuur või teha päris uus. Lõpuks paluti Viru Sõna lugejail oma arvamust avaldada – selleks trükiti ära talong kolme valikuvariandiga. Tulemuseks oli: taastada endisel kujul ja endisesse paika! 2. juulil 1990 võttis Rakvere Linna Rahvasaadikute Nõukogude Täitevkomitee vastu otsuse „...taastada Vabadussõja ausammas Rakveres...“ Loodi vabadussõja ausamba taastamise toimkond järgmises koosseisus: Tiit Kullerkupp – linnapea, P. Kärp – „Memento“ esindaja, Jüri Peinar – ajalehe „Viru Sõna“ peatoimetaja, Kalev Uduve – linna kunstnik ja Riina Rillo – linna kultuurinõunik. Annetuste jaoks avati pangas arve. Esimene annetaja oli Õitsengu kolhoos 5000 rublaga. Samba pronksfiguuride taastamise hinnaks kalkuleeriti siis 115 000 rubla. Töö anti kujur Lembit Palmile ja arhitekt Kuno Raudele, Virumaalt pärit meestele.
15.novembril kaevati lahti ausamba vundament. Aasta lõpuks taastati ausamba peamised mõõtmed. K. Raude koostas mälestussamba taga asuva pargi ja samba lähema ümbruse uudse lahenduse projekti. Pargi elektrivarustuse tööjoonised tegi insener E. Tõnuvere. 4. mail 1991 avaldati Viru Sõnas L. Palmi modelleeritud skulptuuride foto. Ehitajale anti üle ausamba aluse tööjoonised. Müügile jõudsid Vabadussõja ausamba kujutisega meenekaardid hinnaga 5 rubla. Sügisel kaevati välja maa-alune vundament ja tugevdati see betoonvaluga. 5.märtsil 1992 tunnistas Monumentaal-dekoratiivkunsti Riiklik Ekspertiisikomisjon valminud bareljeefi kavandi heaks ja 14.aprillil monumendi rekonstruktsiooni õnnestunuks. Maikuuks oli inflatsioon tõstnud hinnad lakke. ARS-Monumentaal hindas oma pronksivaluks minevaid kulutusi ligi 950 000 ja samba aluse tegija AS Uus Ehitus ligi 500 000 rublale. Annetustest oli laekunud selleks ajaks umbes 90 000 rubla ja 80 000 juba ka kulutatud. Suvel valati skulptuurid pronksi. Aluse konstruktiivse lahenduse autoriks sai insener G. Lipstok. Arhitektuuriliste-ehituslike ja konstruktiivsete jooniste alusel koostas Asi Uus Ehitus insener Arvo Tuuling mälestussamba aluse valamiseks vajalike üksikplokkide rakiste joonised. Tema juhatas ka aluse valmimistöid. Alus valmis pooleteise kuuga juuni lõpuks. 25. augustil tõsteti skulptuurid alusele.
Mälestussamba taasavamine
Mälestussamba pidulik taasavamine toimus 30. augustil 1992. Avasõnad lausus linnapea Tiit Kullerkupp. Katte eemaldasid sambalt P. Kärp, Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel ja T. Kullerkupp. Pühitsesid EELK Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Enn Kivinurm ja apostliku õigeusu preester isa Gennadi. Kõnelesid A. Rüütel, Lääne-Viru maavanem Ants Leemets, kultuurinõunik Aivo Nappa, Vabadussõja veteran Aleksander Valdman, kirjanik Kalju Saaber, Ülemnõukogu saadik E. Savisaar jt. Muusikalise osa eest hoolitsesid Virumaa Poistekoor, segakoor Solare ja Tootmiskoondise Rakvere pasunakoor. Samba juures seisid auvalves kaitseliitlased. Ausambamäele oli kogunenud ligi 10 000 virulast.
Sammas on taastatud koopiana. Pronksbareljeefist allpool on kinnitatud sambale pronksivalutükk originaalskulptuurist, millel on tekst „Prof. ADAMSON 1925 PISTOIA“. Lisaks on sambal pronkstahvel aastaarvudega 1918 ja 1920 ning nende vahel vabadusristi kujutis. Järgneb tekst: „AVATUD 30.08.1925. / SKULPTOR A.ADAMSON / ARHITEKT F.ADOFF / PURUSTATUD 1940 / TAASTATUD 30.08.1992 / SKULPTOR L. PALM / ARHITEKT K.RAUDE“.
23.juunil 1999 avati mälestussamba paremal küljel hallist graniidist mälestustahvel tekstiga: „ENSIMMÄINEN SUOMALAINEN VAPAAJOUKKO / TAISTELI POHJOISRINTAMALLA 1919. VIRU RINDEL“, järgneb 31 nime ja „RAKVERE 23.VI 1999 / NUMERON KUNTA / LAPUAN KAUPUNKI / SUOMEN OPETUSMINISTERIO / LAPUAN SUOMI-VIRO SEURA“.